NVIDIA GeForce RTX 3060 on hea GPU, mida tasub osta vaid siis, kui sul on hädasti vaja kõige soodsamat 30-seeria kaarti.
NVIDIA tõi 30-seeria Ampere perekonna (mis asendas vananeva Turingi arhitektuuri) 2020. aasta lõpu poole turule NVIDIA GeForce RTX 3080-ga, millele järgnesid RTX 3060 Ti, RTX 3070, RTX 3090, RTX 3060 ja viimati RTX 3080 Ti. Need graafikakaardid lubavad (ja on ka täitnud) erakordset jõudlust võrreldes 20-seeria kaartidega sarnaste väljalaskehindadega.
Nüüd, kui 30-seeria on täielikult täidetud alates RTX 3060-st kuni RTX 3090-ni, on aeg heita pilk kõige taskukohasemale 30-seeria Ampere graafikaprotsessorile. See ei saa olema tugev kandidaat parima graafikakaardi tiitlile, samuti ei oota ma, et see oleks hea valik, kui sa saad endale lubada NVIDIA GeForce RTX 3060 Ti, kuid neile, kellel on kitsas eelarve, võib see olla parim ray tracing’ut võimaldav graafikaprotsessor, mis on olemas.
NVIDIA GEFORCE RTX 3060: MIS ON HEA
30-seeria Ampere graafikaprotsessorid põhinevad NVIDIA uusimal arhitektuuril. See GPUde põlvkond tõi täiustusi voogesituse multiprotsessorisse (SM), samuti uued ray tracing (RT) tuumad ja täiustatud Tensor- tuumad. Kõik see toob kaasa parema üldise tõhususe ja jõudluse. Oleme juba meie NVIDIA GeForce RTX 3070 ülevaates lähemalt käsitlenud, kui suurt mõju see mängimisele avaldab.
Kiireks läbilaskmiseks võttis NVIDIA sisuliselt kõik RTX 20 seeria kaartidega tehtud edusammud ja keeras seda kõike veelgi ülespoole. Ujukoma- (FP32) ja täisarvuoperatsioonid (INT32) on kõik oluliselt paranenud, tänu sellele, et NVIDIA töötas selle nimel, et muuta GPU-de tööpõhimõtteid, selle asemel, et lihtsalt rohkem südamikke PCB-le toppida.
NVIDIA GeForce RTX 3060 töötab GA106 kiibistikuga ja selle transistoride arv on 13,2 miljardit. Sellel on täielik PCIe 4.0 tugi ja selle jõuallikaks on 218 RT- tuuma, 3584 CUDA tuuma ja 112 Tensor- tuuma. Taktimahtude puhul on baaskiiruseks 1320 MHz ja boostiks 1780 MHz. Meie EVGA RTX 3060 XC Gamingi ülevaatusel on boost 1,882MHz.
Kui RTX 3060 Ti-l on 8 GB GDDR6-mälu, siis mitte-Ti versioonil on tegelikult 12 GB, kuid see ei ole selge võit väiksema võimsusega GPU-le, nagu me hiljem käsitleme. RTX 3060 toetab HDMI 2.1, kui soovid nautida sisu 4K-formaadis üle 60 kaadri sekundis.
RTX 3060 jõudlus mängimiseks on ootuspärane. 1440p puhul jääb see küll alla RTX 3060 Ti (ja viimase põlvkonna RTX 2070 SUPER), kuid see on siiski kiiduväärt saavutus. Vaadates Far Cry 5, Tomb Raider ja GTA V, on selge, kui võimekas on NVIDIA Ampere arhitektuur, isegi selle madala hinna juures.
1080p on aga see, kus see kaart tõeliselt särama hakkab. Sul ei ole mingit probleemi, kui sa keerad kõik seaded kõrgele ja naudid stabiilselt kõrgeid kaadrisagedusi Full HD-formaadis. Konkreetselt on EVGA RTX 3060 XC Gaming eelarve GPU meistriks, võimaldades mängida isegi ilma kõrvaklappideta ja nautida kogu tegevust ilma suurema taustamürata.
NVIDIA GEFORCE RTX 3060: PERFORMANCE
RTX 3060-ga loodab Nvidia veenda inimesi, kes on hoidnud oma GTX 1060-ga kinni, et nad lõpuks ometi uuendada, väites, et uus kaart pakub kahekordset jõudlust. Ja noh, Nvidial on õigus.
Kogu meie testimise käigus on RTX 3060 kuskil 80-120% kiirem kui GTX 1060. Ainus mäng, kus nii suurt paranemist ei näe, on Assassin’s Creed Valhalla ja see mäng ei ole just kõige parema GPU skaleerimisega.
Kui Nvidia GeForce GTX 1060 juba 2016. aastal turule tuli, sai see tohutult populaarseks, sest see oli taskukohane ja suutis hõlpsasti mängida kõiki kuumimaid mänge 1080p juures 60 fps-ga. Viimase paari aasta jooksul on see kivikindel jõudlus aga jätkuvalt vähenenud, sest mängud muutusid graafiliselt intensiivsemaks. Ja nüüd, kui sellised mängud nagu Watch Dogs Legion, Cyberpunk 2077 ja Dirt 5 tõeliselt piire tõmbavad, hakkab GTX 1060 oma vanust näitama.
RTX 3060 on siis omamoodi ideaalne asendaja. See saab järgmise põlvkonna mängudega 1080p juures probleemideta hakkama, isegi kui ray tracing on sisse lülitatud, mis võiks anda RTX 3060-le sarnase pärandi kui GTX 1060-le, kui see 12 GB kaadripuhver annab sellele natuke pikema eluea. Oluline on aga meeles pidada, et GTX 1060 tuli turule 249 dollari eest – peaaegu 100 dollarit vähem kui RTX 3060. See teeb asja lõppkokkuvõttes keerulisemaks ja kui sa oled GTX 1060 kasutaja, siis võid hoopis oodata, mis Nvidia GTX 1660-le järgneb, eriti kui su eelarve ei ole muutunud.
Üldiselt on Nvidia GeForce RTX 3060 umbes 30% aeglasem kui Nvidia GeForce RTX 3060 Ti, hoolimata sellest, et mitte-TI kaardil on palju suurem VRAM-i eraldis. Ja arvestades, et Nvidia GeForce RTX 3060 Ti on ainult umbes 21% kallim kui RTX 3060 – vähemalt enne GPU-de puudujäägi arvestamist – ei lähe see matemaatika päris hästi kokku. Ideaalses maailmas, kus sa võid lihtsalt minna Newegg’i ja osta graafikakaardi selle ettenähtud hinnaga, oleks meie soovitus lihtsalt säästa see 70 dollarit ja osta RTX 3060 Ti.
Jõudluse poolest on Nvidia GeForce RTX 3060 lihtsalt kuidagi imelik. See graafikakaart oleks eelarve PC ehitajatele hämmastav, kui see oleks vaid veidi odavam, kuid Nvidia Turingi tuleva hinnatõusu tõttu tundub kahjuks, et see on siin, et jääda. Siiski, kui sa oled turul, et ehitada 1080p mängude arvutit, on see ikkagi tõenäoliselt parim väärtus, mida sa praegu saad, vähemalt seni, kuni kas Nvidia või AMD toob turule rohkem eelarvele orienteeritud graafikakaarte, mis täidavad praegu olemasoleva suure tühimiku.
Kuidas valida parim graafikakaart oma vajaduste jaoks
Valimine mitme erineva sama GPUga kaardi vahel on tavaliselt lihtsam kui mitme GPU vahel, kuid siiski on mitmeid olulisi tegureid, mida tuleb arvesse võtta.
Mida peaksite siis oma vajadustele parima graafikakaardi valimisel silmas pidama?
Suurus
Komponendi füüsiline suurus on graafikakaartide puhul oluline tegur, sest suuremad kaardid ei pruugi sobida iga emaplaadi või arvutikarbiga. Sellega seoses on kaardi pikkus ja laius need mõõtmed, mida tuleb silmas pidada.
Mõned kaardid on pikemad kui teised, kas siis suurema trükkplaadi või suurema jahuti tõttu, mis ulatub trükkplaadist kaugemale. Mõlemal juhul ei pruugi pikem graafikakaart väiksemasse korpusesse sobida, sest SSD/HDD-plaadiriiul võib seda kergesti takistada.
Teisest küljest määrab kaardi laiuse tavaliselt jahutusplaadi paksus ja laiust tähistatakse tavaliselt vastavalt emaplaadil asuvate pesaarvete arvule.
Tänapäeval võtavad graafikakaardid emaplaadil kaks kuni kolm pesa, kusjuures enamik neist mahub kuhugi vahepeale.
See tähendab, et kaasaegsed korpused ja emaplaadid võtavad seda arvesse, kuid siiski on võimalus, et laiem kaart võib takistada teisi komponente või pesi emaplaadil või olla liiga lähedal korpuse põhjale ja seega takistada õhuvoolu.
Igal juhul on alati hea mõte kontrollida korpuse mõõtmeid ja emaplaadi formaati, et veenduda, et selles osas ei teki ühilduvusprobleeme.
Jahutus
Mänguarvutis on graafikakaart see komponent, mis kipub kõige rohkem soojust tekitama. Lisaks protsessorile ja vooluallikale on see ainus aktiivse jahutusega komponent.
Tänapäeval kohtab graafikakaarte kolme tüüpi jahutusega: vabaõhu-, puhur- ja vedelikjahutusega.
Avatud jahutid on tänapäeval kõige tavalisem graafikakaartidel kasutatav jahuti tüüp ja kõik käesolevas artiklis loetletud kaardid kasutavad neid. Neil on avatud jahutusplaat ja üks kuni kolm ventilaatorit. Need pakuvad suurepärast tasakaalu jahutuse tõhususe, müra tekitamise ja kulutõhususe vahel, mistõttu on need just kõige populaarsemad jahutid.
Puhurijahutid seevastu on suletud jahutusplaadiga ja neil on ainult üks puhur, mis puhub kuuma õhu otse kaardi tagaküljelt välja. See muudab puhurjahutid üsna valjuks ja ebapopulaarseks peavoolu graafikakaartide seas. Siiski on need hea lahendus väikeste korpuste või mitme GPUga komplektide puhul, kuna need takistavad soojuse kuhjumist korpuse sees.
Lõpuks on vedelikjahutus praegu kõige tõhusam jahutusmeetod. Kasutades soojuse hajutamiseks pigem vedelikku kui õhku, võimaldavad need jahutid graafikaprotsessoritel saavutada kõrgemat taktimahtu ja säilitada madalamat temperatuuri kui nende õhkjahutusega kolleegid. Siiski ei ole need tingimata vaiksemad – vedelik liigub pumba abil komponendist eemale ja korpusesse paigaldatud radiaatoritesse, mida omakorda jahutavad tavalised ventilaatorid.
Kokkuvõttes on vedelikjahutid tegelikult ainult entusiastide jaoks väärtuslikud. Need võivad niigi kallite kõrgekvaliteediliste või entusiastlike graafikakaartide hinda kergesti üle 100 dollari suurendada, sest ainult need on piisavalt võimsad, et vedelikjahutusest tõelist kasu saada.
See tähendab, et RTX 3060 jahutamist kaaludes tuleb peamiselt arvesse võtta ventilaatorite arvu, mida jahuti kasutab, mis omakorda on seotud eespool käsitletud suuruse küsimusega.
Ühe ventilaatoriga jahuti on paratamatult valjem, kuna see tugineb ühele ventilaatorile, et õhku läbi tõenäoliselt väikese jahutusaluse ringlusse lasta. See tähendab aga ka seda, et kaart ise on väiksem, mistõttu sobib see hästi väikese kujuga korpustesse ja eGPU-desse, nagu eelnevalt mainitud.
Spektri teisel poolel töötavad kolmekordse ventilaatoriga jahutid vaiksemalt ja võimaldavad GPU-l suurema jahutuse tõhususe tõttu, mis tuleneb suuremast jahutusest ja kolmest ventilaatorist, kuid nad on ka üsna mahukad.
Ja siis on meil kahe ventilaatoriga jahutid keskel, mis mahuvad enamiku korpuste sisse, pakkudes samas ka tõhusat jahutust üldiselt.
| GPU nimi | GA106 | Base Clock | 1320 MHz |
| GPU variant | GA106-300-A1 | Boost Clock | 1777 MHz |
| Arhitektuur | Ampere | Memory Clock | 1875 MHz |
| Protsessi suurus | 8 nm | Pesa laius | Dual-slot |
| Transistorid | 12,000 miljonit | TDP | 170 W |
| Väljaandmise kuupäev | jaanuar 2021 | Board Number | PG190 SKU 60 |
